Presidendi valimine rahva poolt (nn otsevalimine) on teema, milline on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga kaasas käinud tema faktilisest tekkest alates.
See ja teiste rahvademokraatlike meetmete sisseviimine meie riigi õigussüsteemi on EKRE kui erakonna geneetiline osa.
Anda rahvale rohkem õigust riigi tegemistes kaasa rääkida kui vaid pelgalt iga nelja aasta tagant linnuke teha (valimistel osaleda), see on meie erakonnale valguseks teel, mida mööda liikuda.
EKRE presidendikandidaadi kandidaat HENN PÕLLUAAS on kinnitanud, et KUI tal õnnestub saada presidendiks, siis lõpetab ta rahva soovide üle irvitamise ja saab olema viimaseks presidendiks, kes kohale "määratakse" poliitikute poolt. Henn Põlluaas lubas, et tema esimene akt presidendina saab olema presidendi rahva poolt valitavaks tegemine, vastava õigusnormi viimine Põhiseadusse.
EKRE kui erakonna pingutused presidendi otsevalimiste seadustamiseks pole vilja kandnud hoolimata erakonna juhtpoliitikute totaalsest toetusest sellele ja vastavatele seaduse projektidele.
Selles ebaõnnestumiste reas on süü eelkõige meie poliitilisel süsteemil, mis on vigasena disainitud ning kus poliitilistel mängudel on oma oluline roll riigi juhtimisel. Poliitiline süsteem ei toeta rahva tahet realiseerumist vaid poliitiliselt umbse ning soostuva võimutiigikese tekkimist, hallitava süvariigi arenemist ning erakondlike toiduahelate hoidmist. Nendel mängudel ei tohi arvestada rahva tahtega vaid sellega, et poliitiline vastane ei saaks mingil juhul oma plusspunkte teenida.
Seetõttu EKRE initsiatiive ei toetatud. Ei toetatud, et mitte anda rahvuskonservatiividele positiivseid punkte rahva silmis väärtuslike seaduste ja eelnõude vastuvõtmisel.
Selline suhtumine on silma paistnud ja paistab ka praegu erinevate seaduseprojektide esitamisel, kus initsiaatoriks on rahvuskonservatiivid.
Vahest on parimaks näiteks oli siin hümni seaduse saaga riigikogu XIII koosseisu ajal, 2018. aastal.
EKRE oli värske poliitilise jõuna pääsenud parlamenti ning avastas, et riigi hümni meil juriidiliselt ei eksisteeri. Absurdne tõde!
Teatavasti on sümbolid suure tähtsusega e. nagu ka õigusteadlane, advokaat ja endine justiitsminister Jüri Raidla on kinnitanud meie omariikluse esimese õppetunnina: "sümbolitel ja sümboolsel käitumisel on riikluse loos ülimalt oluline tähendus, sageli on see tähendus kordades suurem, kui osatakse või soovitakse tunnistada või tunnustada." (vt. SIIT)
Nii esitaski EKRE eelnõu, millega lipu ja vapi kõrval ka riigihümn saaks juriidiliselt tunnustatud vastava seaduse kaudu.
See ettepanek oli aga liiga magus suutäis "vastikutele ekreiitidele" ja tuli tasalülitada eos.
Kogu peavoolumeedia asus ettepanekut maha tegema, rääkimata parlamendiparteidest. Selle asemel, et teha seadusse võimalikud muudatused ja parandatuna see väärikalt vastu võtta, parlamendimängudes ning peavoolumeedia turmtule saatel hääletati seadus maha. Asemele pakuti "juustulaadne" toode - hümn märgiti viitena sisse lipuseadusse, et kuidagi oleks asi aetud, EKRE punkte ei saaks ja koalitsiooni nahk (au) parlamendis kuidagi lapitud sai (vt. Milles eksis Õhtuleht?).
Või siis naastes nüüd taas presidendi otsevalimiste juurde, on EKRE-t rünnatud kogu aeg väitega, et seda ei saa sest siis saaks president liigselt palju jõudu, mis oleks ebaproportsionaalne tema põhiseadusliku määratlusega. Samas unustatakse, et Soomes näiteks pole see mingiks probleemiks kujunenud. Kas eestlased on hullemad? Kas meie rahvas on vähe usaldatavam? Juba president Meri tuli välja ettepanekuga, et rahva usaldamiseks peaks olema küllaldaselt põhjust ning rahvale ka selle õiguse andma. Jaak Valge on omakorda täiesti õigesti küsinud, et kui enne II Maailmasõda meie vabariigis usaldati rahvast ja põhiseaduses oli rahvale presidendi valimise õigus antud, siis kas tõesti on meie rahvas liberaaldemokraatia hingeõhu tõttu saanud sellise mürgituse, et on minetanud usaldusväärsuse? Kas tõesti on meil taas võim selline, kes arvab, et rahvas on haige?
Meile on ka püütud seletada, et rahvas ei tahagi otsedemokraatlikku presidendivalimist. Ka president Kaljulaid kinnitas veel 2017. aastal ametlikult, et presidendi otsevalimistele pole ei poliitilist toetust ega rahva toetust.
Seega justkui rahvas usaldavat oma poliitikuid täies ulatuses, keda kord nelja aasta tagant valitakse. Et nood on suutelised täitma oma esindusdemokraatlikku kohustust ja omavahel kokku leppima heas presidendi kandidaadis, keda siis ära valida. Paraku ei toeta praktika seda mõttelaadi. Ei toeta tulemuste kaudu ega ka valimisprotsessi sujuvuse või poliitikute tahte praktiliste näidete kaudu. Poliitikud ju mängivad ikka omi mänge, nad kõigest inimesed, võimu juures kuid ikkagi inimesed. Ja süsteem on seda nägu, mida kannavad tema võimuesindajad, kas siis rahvas, poliitikud või süvariik. Ja see ongi tegelik valiku koht.
Aga tõde ei tohi kotis peita ning just seetõttu soovis EKRE kontrollida peavoolumeedia ja liberaalsete poliitikute väiteid selle kohta, kas rahvas tahaks presidenti ise valida või jätaks selle töö endiselt poliitikute kanda.
Käesoleva aasta veebruaris oli riigikogu suures saalis eelnõu, mida kaitses Kalle Grünthal ning millega sooviti küsida 2021.aasta 18. aprillil korraldataval rahvahääletusel Eesti Vabariigi kodanike seisukohta, kas president peab olema Eestis rahva poolt valitav?
Mis te arvate, milline oli riigikogu seisukoht?
Õigus oli neil, kes arvasid ära, et EKRE ettepanekut toetasid vaid 19 EKRE saadikut. Kõik teised olid selle vastu, sest nad ei julenud rahvalt seda küsida, sest teadsid - rahvas oleks toetanud mõtet valida ise presidenti!
Kui kedagi huvitab see konkreetne istung ja seal arutatu, siis link sellele videole on SIIN.
Aga täna teatas Keskerakond, et viivad presidendi otsevalimise eelnõu riigikogusse.
Eks siingi ole tegemist järjekordse mänguga. Miks nad seda ei teinud siis, kui olid koos EKRE-ga koalitsioonis?
Sellepärast, et EKRE poolt seatud tingimused presidendi otsevalimisteks on teised kui EKRE-l ja Isamaa, kes koalitsioonis oli koos eelnimetatud parteidega oli üldse otsevalimiste vastu.
Aga nende tingimuste osa on juba hoopis uue teraga jutt ja seda juttu jätkuks juba pikemaks. Küll sedagi me tulevikus teeme.
Paul Puustusmaa
22.08.21
Varasemalt puutumuses oleval teemal:
Kas kokkuleppe pakkumine Keskerakonnalt EKRE-le?
President tungis taas päevapoliitikasse, valis poole ja asus tegutsema EI kampaania eestkõnelejana.